Roos

Roos on sama vana kui maailm – arheoloogilised leiud dateerivad vanima roosi aega 40 miljonit aastat tagasi.

Ehkki praeguseks on aretatud sadu roosisorte, kasutatakse kosmeetika- ja parfüümitööstuses neist siiski peamiselt vaid kaht liiki. Esimest tuntakse enamasti mairoosina, teist nimetatakse damaskuse roosiks.

Teadaolevatest eeterlikest õlidest on roosiõlil kõige keerukam kompositsioon – selles leidub üle 400 keemilise ühendi…

Ühe kilo damaskuse roosi õli saamiseks kulub umbes 4000-4500 kilo värskeid käsitsi nopitud roosiõisi. Roosiõli kuulub kõige kallimate aroomiõlide hulka.

Veel huvitavaid fakte rooside kohta:

Roosid on läbi aegade olnud populaarseimad lilled, nad on andnud inspiratsiooni nii kunstnikele, muusikutele kui aidanud leida teed armsama südamesse.

Järgnevalt mõningaid fakte ja legende rooside kohta üle maailma ja läbi ajaloo.

* Roosid on hinnatud kui romantika ja armastuse sümbol. Roosi viljad ja kroonlehed on söödavad, neist valmistatakse nii keedist kui veini. Roosiõe lõhn võib meenutada nii rohelist õuna kui maasikaid.
* Roosi viljad on ühed C-vitamiini rikkamad.
* Roose kinkides ei maksa unustada ka nende värvide tähendust – punane tähendab kirge ja armastust; kollane rõõmu, sõprust, õnne ja uut algust; valge süütust; roosa elegantsust; oranž entusiasmi.
* Umbes 80% ameeriklaste lemmiklilleks on roos.
* Shakespeare mainis oma töödes üle 50 korra roose.
* Ameerikas on roosidele pühendatud üle nelja tuhande laulu, tuntuimad neist – Moonlight and Roses, The Last Rose of Summer, Yellow Rose of Texas, Days of Wine and Roses, I Didn´t Promise You a Rose Garden jpt.
* Üle maailma on registreeritud üle 30 000 roosisordi.
* Muude hulgas on ka Barbara Streisand, Whoopi Goldberg ja Rosie O´Donnell saanud omanimelise roosisordi.
* Kõige väiksema roosisordi `Si` õienupud on vaid riisitera suurused.
* USA esimene president George Washington tegeles usinasti roosiaretusega.
* Roos on Inglismaa, Slovakkia, Iraagi, Maldiivide ja Ameerika rahvuslill.
* Roosiga samasse, roosõieliste sugukonda kuuluvad ka nt pirni-, õuna-, kirsi-, aprikoosi-, virsiku- ja mandlipuud.
* Suurimad roositootjad on hollandlased, kasvatades roose enam kui 8000 hektaril.
* Ameerika ühendriikide kasvuhoonetes kasvatatakse roose rohkem kui 365 hektaril. 60% sellest kasvatatakse Californias.
* Kõige suurem roosimüük (umbes 3 miljonit õit) on sõbrapäeval ja emadepäeval, veidi vähem müüakse roose jõulude ajal. Sõbrapäeva roosidest pea 60% on punased.
* 1996 aastal ostsid ameeriklased umbes 1,2 miljardit roosi, mis teeb umbes 4,67 roosi ühe elaniku kohta.
* 15. sajandil (1455-1485) Inglismaal peetud Lancasteri ja Yorki dünastia vahel peetud sõda Inglismaa trooni pärast nimetati „rooside sõjaks“ põhjusel, et Lancasterite vapil oli punane ja Yorkide vapil valge roos.
* Legend räägib, et Columbuse meeskond korjas ookeanist välja roosioksa 11. oktoobril, 1492.a, see andis tunnustust maa lähedusest. Ja juba järgmisel päeval avastati Ameerika.
* Vanim roos maailmas usutakes olevat üle 1000 aasta vana ja ta kasvab Saksamaal, Hildesheimi katedraali müüril.
* Fossiilne roos, mille vanus on umbes 35 miljonit aastat, leiti Koloraadost, Florissantist.
* Iidsed roomlased uskusid, et seal kuhu Venus poetas Adonist leinates pisaraid hakkasid kasvama valged roosid.
* Antiigis on roos Isise ja Aphrodite tunnusese, ta sümboliseeris kevadet ja taaselustumist.
* Paavsti tunnuseks on kuldne roos.
* Roosi peetakse ka Kristuse kannatuse sümboltaimeks. Viis kroonlehte õies sümboliseerivad viit haava Kristuse kehas – nelja ristilöömise ja üht torkehaava.
* Roosi peetakse ka vaikimise ja saladuste sümboliks. Keskajal riputati roos nõupidamiste ruumi lakke, mis tähendas kuuldu ja nähtu saladuse pidamise nõuet ehk ladinakeelsena sub rosa dictum.
* Keskajal oli tavaline jõukuse märk kümmelda vannis, kuhu oli lisatud roosi kroonlehti ja roosiõli. Jõukate naiste komme oli kehalõhnade varjamiseks kanda lõhnavaid roosikimbukesi.

Rooside toiduks kasutamine:

Idamaade kulinaarias on ammu tuntud roosid. Õrnu kroonlehti kogutakse Liibüas laialdaselt ja töödeldakse otse kohapeal, et mitte ei läheks kaotsi hinnaline aroom. Edasi kasutatakse roosivett eksootilistes džemmides, seda juuakse ka lonkshaaval kange kohvi vahele või siis lisatakse külmale veele ja saadakse värskendav jook. Enamus roose on söödavad, kuid nii nagu ka teisi õisi, peab neid hoolikalt pesema ja vältida tuleb pestitsiididega töödeldud õisi. Kui kahtlete, siis parem ärge riskige. Ei maksa süüa roosi kroonlehtede alusel olevat valget osa, kuna sellel on üsna kibe maitse.

Roos (Rosa species): pisikesi õisi ja nuppe kasutada jäätise ja desserdi kaunistamiseks, suuremaid kroonlehti puistata magustoidule ja salatile. Kroonlehti ja õienuppe võib ka jääkuubikus külmutada ja kasutada jookides ja kokteilides (eriti šampusega). Suhkrustatud kroonlehti, õisi ja nuppe kasutatakse tortide ja magustoitude kaunistamiseks.

Roosi (Rosa damascena, Rosa centifolia) eeterlik õli saadakse õie kroonlehtedest. Kasutatakse seepides, kosmeetikas, tualtt-tarvetes ja parfüümides.
Omadused: antidepressant, antiseptik, afrodisiakum, viirusevastane, kudesid kokkutõmbav, pehmendav, lahtistav, reguleerib isu, rahustav, toniseeriv.
Aitab, kui on: astma, purunenud kapillaarid, köha, sünnitus, depressioon, kuiv nahk, ekseem, kõrge palavik, peavalu, herpes, unetus, küps ja tundlik nahk, stress, nahaprobleemid ja kortsud.
Värsked õied korjatakse hommikul enne kella 8. 450g eeterliku õli saamiseks on vaja umbes 4500 kg roosiõisi. Mittetoksiline, ei ärrita nahka ega tekita tundlikkust. Raseduse ajal ei ole soovitatav kasutada.

Roosi kroonlehtedest ja vartest tehakse ka teed.

Roosi eeterlik õli:

muundab viha, pettumuse ja kurbuse energia enesetäiendamise energiaks ja aitab probleemile anda objektiivse hinnangu. Aitab leida harmooniat energiasüsteemides: aura-kosmos, aura- keha, aura-vaim. Inimesed kes kasutavad pidevalt roosiaroomi, kutsuvad esimesest pilgust esile sümpaatiat oma särava auraga ja sõbralikkusega. Roos aitab tunda rahulolu üksindusest ja vältida kollektivismi (massimeel, egregor). Psühho–emotsionaalne: parandab käitumishäireid, kõrvaldab neuroose, suurendab töö efektiivsust

Elo Tuglase suur lemmik oli roos, tema Nõmme aias kasvas sadakond roosipõõsast.

Rooside kasvatamist kultuurtaimena alustati 4000 aasta eest Muinas-Pärsia-Iraani ja Hiina-India piirkonnas, sealt levis roos Muinas-Kreekasse ja Rooma. Klassikaliste rosaariumite ajalugu algab Prantsusmaalt keisrinna Joséphine Château de Malmaisoni roosiaiast.

Igavese armastuse sümbol ja paljude riikide rahvuslill eelistab tuulte eest kaitstud valgusrikast kasvukohta ja viljakat mulda ega talu kestvat liigniiskust. Avamaaroosid kaetakse talveks. Talve- ja külmakindlus sõltub sordist, eelistada tuleks kohapeal aretatud külmakindlaid sorte.

Roos on söödav: roosi kroonlehtedest võib keeta roosimoosi või teharoositorti. Tallinna kloostriaedades kasvatati 13. sajandil kultuurroosi kui ravimtaime, millest tehti raviotstarbelist roosiveini, roosivett ja roosisiirupit.15. sajandil olid Tallinnas ja Riias ka iluks peetavad roosiaiad, mida peetakse hilisema linnapargi eelkäijaks. Tallinna roosiaia Suure Rannavärava ees rajasid Suurgildi kaupmehed. See hävis 1577. aastal Liivi sõjas. Roosid olid tähtsal kohal ka Eesti mõisate iluaedades, mida hakati ulatuslikult rajama 18. sajandi keskpaiku.

Eestlaste ajaloolised roosid on olnud harilik- ja metskibuvits, randadel vohav kurdlehine kibuvits ehk kartuliroos. Meie esimene lõhnaroos oli näärlehise kibuvitsa täidisvorm, nn. jaanipäevaroos. Kaasaegne euroopalik roosikultuur hakkas Eestis arenema 1930. aastatel nii Toila-Oru kui ka Kadrioru roosiaedade eeskujul.

Roosi kroonlehtedest saab roosiõli. Damaskuse ehk Kazanlõki roosi kroonlehtedest toodetakse eeterlikku õli, mis on üks kallimaid ja samas laialdaselt tarvitatavaid taimseid lõhnaaineid. Bulgaaria rooside org on maailma suurim roosiõli tootja.

Johan Eichfeld aretas roosi nimega ‘Friedebert Tuglas´. Eichfeld (1893–1989) oli ENSV Teaduste Akadeemia president, kes aretas 13 roosisorti, millest tuntuimad on `Mõrsjaroos´, ‘Lumivalgeke´ ja `Kevad´. Friedebert Tuglase nimeline roos saadi ‘Kordes Sondermedungi´ ja ‘Baccara´ hübriidina. Selle sordi õied on suured (läbimõõt 10 cm) ja geraaniumpunased, õisikus 3–5 õit. Lehed on tumerohelised ja läikivad, roos sobib lõike- ja peenraroosiks. 2014. aasta seisuga on selle sordi kasvukoht Eestis teadmata.

Mart Ojasalu aretas veripunase õiega roosi ‘Marie Under´. See on ristandhübriid – emasordiks on ‘Lac Majeau’ ja isasordiks ‘Kronborg’. Õied on keskmise suurusega (6–8 cm läbimõõt), õie südamikus esineb peeneid valgeid kiirekesi. Roos õitseb rikkalikult, kahes laines. Lehed on valdavalt viieosalised, tumerohelised ja poolmatid, põõsas on kuni 1 m kõrgune. ‘Marie Under’ kasvab Tallinna Botaanikaaias ja Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Kassari kabeliaias, kuhu on maetud Marie Underi vanemad, ning Nõmmel, luuletaja endise kodu aias.

Väidetavalt on roosi sageduseks 320 Mhz, mis on kõrgeim tulemus!

“According to latest studies which are searching for a natural cure against cancer, essential oils can help. The human body resonates at a frequency of 62-78 MHz and scientists believe that diseases start at 58 MHz. Many studies have shown that negative thoughts can reduce our frequency by 12 MHz, while positive thinking raises it by 10. This means that there are many things that can affect our health in ways we can’t imagine.
According to the latest studies, essential oils can fight cancer thanks to their antibacterial properties and their ability to change the frequency we resonate at. One of the scientists involved in the study, Bruce Tainio, developed a special Calibrated Frequency Monitor that measures the frequency of essential oils and how they affect us. M. Suhail, an immunologist, says that cancer develops when the DNA in our cells’ nucleus is corrupted. Essential oils can correct this and repair the code, effectively improving our chances against the terrible disease.
Here’s a list of some of the oils used in the research and their electrical frequencies:
◾Juniper – 98 Mhz
◾Angelica – 85 Mhz
◾Frankincense – 147 MHz
◾Rose – 320 Mhz.
◾Sandalwood – 96 Mhz
◾Helichrysum – 181 MHz
◾Peppermint – 78 Mhz
◾Lavender – 118 Mhz”

Vibratsioonisageduste mõõtmistest.

Rosa Damascena farmakoloogiline toime

This slideshow requires JavaScript.

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

“Kasvab veekogude läheduses, on kõrge vaarikpunaste õitega püstine põõsas. Harilikul kukesabal on tugev verejooksu peatav võime, kasutatakse nii juuri kui ürti. Kui taimeputru panna haavale, paraneb see valutult ja kiiresti. Organismi üldise nõrkuse korral taastab ta jõu.

See on üks väheseid taimi, kellel arvatakse olevat vastutoime peaaju tursele entsefaliitse puugi hammustuse korral. Suure parkainesisalduse tõttu on teda eelkõige kasutatud kõhulahtisuse ja soolepõletiku ravis.

Vanasti usuti, et sellel taimel on erakordselt tugev maagiline jõud, et ta aitab leida peidetud varandust.

Ravitsejad ja nõiad kasutavad kukesabataime juurt mitmesugustel eesmärkidel, kuid tingimata jaanipäeva koidikul. Välja kaevamisel ei tohi kasutada metalli. Arvatakse, et kõik taimed tugevdavad oma raviomadusi, kui nad korjatakse kukesaba juuresolekul. Teadjad ravitsejad võtavad ravimtaimi korjama minnes alati kukesaba kaasa.”

http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuudised/omavarutud-ravimtaimel-on-rohkem-vage.d?id=66347314

Kukesabad

vene keeles (epilepsia, närvisüsteemi haigused, marutaudi, hemorroidid, palavik, sugulisel teel levivate haiguste vastu, depressioon, skisofreenia, unetus, puukentsefaliid, põletiku puhul maos ja sooltes jne.):

http://www.belena.biz/nov4/derb.htm

http://www.staroslav.ru/index228298754.htm

inglise keeles:

http://www.herbs2000.com/herbs/herbs_purple_loosestrife.htm

Elupuu raviomadused.

Fütontsiidid – taimede poolt moodustatud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis takistavad või pärsivad bakterite, mikroskoopiliste seente, väikeste putukate ja lihtsaimate organismide kasvu ja arengut. Fütontsiidid tõstavad taimede ja inimese immuunsust, kes regulaarselt hingab sisse fütontsiidide poolt puhastatud õhku. Fütontsiidid avastas professor B. P. Tokin aastal 1928.

Fütontsiidideks nimetatakse kõiki taimedest erituvaid lenduvaid osakesi, sealhulgas ka neid, mida on nähtavates kogustes peaaegu võimatu koguda.

Fütontsiidide iseloomulikeks esindajateks on eeterlikud õlid, mis eraldatakse taimsest toorainest tööstuslikult.

Harilikult on see ühendite kompleks – glükotsiidid, terpenoidid, parkained jt nn sekundaarsed metaboliidid, mis ei oma pistmist peamiste looduslike ühendite – valkude, süsivesikute ja rasvadega.

Üheks fütontsiidide tähtsaimaks omaduseks on nende toime spetsiifilisus. Nad suudavad isegi mikroskoopilisteks kogustes pärssida ühtede mikroorganismide kasvu ja paljunemist, stimuleerida teiste omi ning mängida elutähtsat rolli õhu, mulla ja vee mikrofloora reguleerimises

Eristatakse lenduvaid fütontsiidide fraktsioone, mida eritavad atmosfääri taimede maapealsed osad, mulda maa-alused osad ning vette veetaimede osad, ning mittelenduvaid fütontsiide, bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida leidub taimede sees olevas mahlas.

Fütontsiidide antimikroobsed omadused on andnud uurimisainet suurele hulgale uuringutele nende kasutamiseks meditsiinis, veterinaarias, taimekaitsevahendites, puuviljade ja köögiviljade säilitamisel, toiduainetetööstuses ning teistes valdkondades.
Elupuu on mitte ainult kaunis, vaid ka raviomadustega taim. See igihaljas puuke on ammu leidnud oma koha rahvameditsiinis ning tarvitamist kõige erinevamate haiguste ravis. Paljudes Euroopa riikides on seadusandlusega ette nähtud elupuuhaljastus tuberkuloosidispanserite juures. Vaid rasedad naised ei tohi tarvitada elupuuõli.
Elupuu kõiki vorme iseloomustab rohke fütonitsiidide eritus. Elupuu puitosa sisaldab aktiivseid aineid – kollast värvi ja meeldiva lõhnaga eeterlikku õli, taksifoliini ja aromadendrini. Enamik õlist saadakse aga lehtedest, need on äärmiselt rikkad terpenoidalkoholi, vaigu, parkainete, monoterpeeni (thujone) ja paljude teiste ainete poolest.
Tänu oma rikkale koostisele on elupuul põletikuvastane ja antibakteriaalne toime, ta puhastab organismi jääkidest, parendab verevarustust ja leevendab krampe, peatab kasvajate kasvu jne.
Ameerika indiaanlased  valmistasid elupuu lehtedest ja koorest tõmmist reuma ravimiseks infektsioonhaiguste profülaktikaks. „Elu puu” – nii nimetas elupuud Prantsusmaa kuningas XVI sajandi alguses. Homöopaatia looja Samuel Hahnemann hindas esimesena elupuu ravivaid omadusi ning lülitas elupuu paljude homöopaatiliste ravimite koostisesse. XIX sajandil hinnati elupuu raviomadusi kõrgelt: noorte võrsete leotist tarvitati veriköha, soolte- ja emakaverejooksu ja bronhiaalastma puhul, suguhaiguste ravimisel ja ussirohuna.
Katsetulemused ja kliinilised andmed. Õli peamiseks koostisosaks on monoterpeen (thujone), mis on mittekahjulik mürk ning omab kulgukatkestavaid omadusi. Seetõttu on elupuuõli tarbimine piiratud järgmiste normidega: toit – 0,5 mg/kg, mittealkohoolsed joogid – 0,5 mg/kg, alkohoolsed joogid – 5 mg/kg, kanged alkohoolsed joogid – 10 mg/kg. Rahvameditsiinis kasutatakse elupuust valmistatud preparaate põiepõletiku, eesnäärmepõletiku, eesnäärme adenoomi, soolte- ja emakaverejooksu ja bronhiaalastma korral. Õli äge mürgisus RIFM andmetel – oraalne LD50 0,83 g/kg (rotid), derm LD40 4,1 g/kg (küülikud). 4% lahusena ei kutsu õli 48 tunni jooksul esile inimese naha ärritust ega tundlikkust. Fototoksiline mõju puudub.
Harilikult tarvitatakse leotisena, mida valmistatakse järgmise retsepti järgi: 20 g kuivi peenestatud elupuuvõrseid kallatakse üle 1l tulise veega, lastakse tõmmata tihedalt suletud nõus pimedas kohas 5 minutit ning seejärel kurnatakse. Tarvitatakse 1 klaasi kaupa 3 korda päevas. Või võetakse 10 g kuivi peenestatud võrseid ½ liitri vee kohta, keedetakse 2 minutit, lastakse tõmmata 10 minutit ning juuakse ära ühe ööpäeva jooksul. Tõmmis (nastoika): 1 osa kuivi elupuuvõrsed ja 5 osa 70% etüülpiiritust, lastakse 2 nädalat seista ja tarvitatakse 30ne tilga kaupa. Elupuutõmmist kasutatakse nii profülaktiliselt kui ka gonorröa ja süüfilise raviks, Kiievi suguhaiguste kliinikutes kasutati Pfeifferi seepi ja losjooni, mis valmistati elupuuõlist ja –ekstraktist. Meditsiinis kasutati õli südametegevuse stimulaatorina.
Soovitatakse kopsu- ja bronhihaiguste korral, samuti reuma ja eesnäärmepõletiku puhul. Kuulub seksuaaltervise taastamiseks, seksuaaljõuetuse ja frigiidsuse raviks kasutatavate eeterlike õlide koostisesse (kuni 8 tilka vannivette). Õli kasutatakse ka põiepõletiku puhul, vaagnapõletike puhul, liigveresust põdevate naiste uriinipeetuse korral, reuma puhul, sooleparasiitide ja kasvajate korral. Välispidiselt tarvitatakse soolatüügaste, papilloomide ja polüüpide raviks. Dermatoloogias kasutatakse eeterlikku õli või lahjendamata tõmmist kandes seda vatitampooniga  nahale 2 korda päevas. Massaažiõlina kasutatakse aromaatset õli (5 tilka eeterlikku õli segatuna 10 ml taimeõliga). Vastunäidustused: rasedus ja epilepsia.

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: