Puud Aitavad

Saar.

benefits2bof2bcommon2bash2bfraxinus2bexcelsior2bfor2bhealth2b1 

Raamatust “Puu annab elujõudu.”:

“…Saare energia aitab loomeinimesi, näitlejaid ja sportlasi. Pärast puuga suhtlemist on võimalik meenutada isegi asju, mis tundusid olevat ammu unustatud. Seejuures meenuvad meile ainult meeldivad sündmused.

Soodsaim suhtlemisaeg saarega on päikesepaistelise päeva teine pool…

Saarega kokkupuutuva inimese mõistus näib vabanevat raamidest ning seetõttu suudame mõista asju, milleni me tavaolukorras ei küüni. Asjatundjad väidavad, et saar aitab meil mõista ettemääratust. Vahel soodustab tema energia selgeltnägemist ja võimaldab heita pilku tulevikku. Saar aitab siiski ainult neid, kes on oma soovides siirad. Igasugune katse saart petta solvab puud ja siis saadakse eksitavad vastused, mida järgides võidakse hätta sattuda.

Võimaluse eest tulevikku teada saada nõuab saar kindlasti midagi vastu: pärast temaga suhtlemist võime tajuda hingelist tühjust või tohutut füüsilist väsimust.”

Kask.

Lühendatult raamatust “Puu annab Elujõudu”:

Juba ammu on teada, et kask kingib oma sõpruse ainult neile kes lähenevad talle armastusega. See puu soosib siiraid inimesi. Ta rõõmustab ja lõbustab lapsi, nende ligiolekul kiirgab ta kuldseid mullikesi ja hõbedasi sädemeid sisaldavat energiat. Selle puu energia on ühteaegu kerge kui tugev.

Kask on neutraalne doonor, ta hävitab haigust tekitavaid mikroobe. Kasesalu pinnases on 100 korda rohkem hõbedat kui segametsa omas.

Energia värvus doonorpuude seas heledaim, maitse meenutab puhast allikavett.

Kask on tundlik puu: ta äratab inimestes intuitiivseid jõude, muudab neid tundehelladeks ja sensitiivseteks. Kui püüate leida oma probleemile lahendust, puudutage kasetüve. Enamasti tuleb siis nädala jooksul ootamatult idee, mis näitab teile lootusetuna tundunud olukorrast väljapääsu.

Kase poole tuleks pöörduda nõrkadel ja haigusest paranevatel inimestel. Närvisüsteemihäiretega ja depressiooni all kannatavatele inimestele on kask asendamatu abimees – ta vabastab nad hirmust, kõhklustest ja muretsemisest. Kodu lähedal kasvav kask peletab eemale õudusunenäod.

Kask vajab inimesi sama palju kui inimesed teda. Inimesega suhtlemata muutub ta kiduraks, eriti soodes. Sellepärast ei maksa seenele minnes vaadata ainult jalge ette, vaid tuleks suunata pilk ka kaskedele.

Kaseviht – kaselehtedes leidub põletikuvastase, antibiootilise, haavu parandava, higieritust soodustava ja ainevahetusprotsesse elavdava toimega palsameid. Kaseviht leevendab raskest tööst ja ilmamuutustest tekkivaid lihase- ja liigesevalusid.

Kasepungades leiduval eeterlikul õlil on suurepärane ravitoime, rahvameditsiinis kasutatakse kasepungi gonorröa, kuse- ja suguelundite haiguste ning vähktõve ravimiseks, samuti ussinugiliste vastu. Pungade tõmmis, keedus ja tinktuur soodustavad uriini-, higi- ja sapieritust, puhastavad verd, vaigistavad valu, vähendavad põletikku, parandavad haavu, desinfitseerivad ja ajavad ussinugilisi välja. Neil on nii tugev bakteritsiidne efekt, et nad tapavad koguni tüüfusepisikuid. Neerukivide puhul kasutatakse kasepungade vesitõmmist. Suhkrutõve ravimiseks lastakse 2-3 sl. pungadel 2 kl. keeva veega tihedalt suletud nõus soojas kohas 6 tundi tõmbuda, kurnake ja jooge ööpäva jooksul.

Kaselehed.

Kasutatakse neerupõletiku, kusihappelise diadeesi, kehvveresuse, reuma, artriidi, kuseteede haiguste korral. Reuma, podagra, allergia ja sügeleva dermatoosi korral toovad kergendust kaselehevannid.

Kasemahl.

Tervendab verd, elavdab vereloomet, stimuleerib kudede taastumist, normaliseerib ainevahetusprotsesse, aitab vabastada organismi jääkainetest ning mõjub väga hästi mürgistuste korral. Et vabaneda kroonilisest nohust, tuleb juua igal kevadel hommikuti 1 kl. värsket kasemahla. Koos noortest kaselehtedest pressitud mahlaga stimuleerib kasemahl neerude talitust, ärritamat seejuures neerukudet. Mahl ajab neerudest ja põiest kivid välja, aga ei mõju halvasti teistele organismi protsessidele. Välispidise vahendina kasutatakse kasemahla ägeda ekseemi, neurodermiidi, psoriaasi, skrofuloosi ja akne korral.

Kasekäsn.

Kasekäsna võib varuda aasta läbi, kuigi parem on seda teha kevadel. Puu millet käsn võetakse ei tohi olla vanem kui 50 a-t ja mitte noorem kui 10 a.-t.

“…-seob vabu radikaale ja neutraliseerib neid;
-tugevdab immuunsussüsteemi;
-avaldab kogu organismile üldtugevdavat toimet;
-suurendab rakkude vastupanuvõimet hüpoksiale (kudede hapnikunäljale);
-küllastab verd hapnikuga;
-suurendab organismi vastupanuvõimet vaimse ja füüsilise ülepinge korral;
-mõjub tulemuslikult tervetele inimestele, tagades nendele hea enesetunde, kõrge töövõime ja vastupanuvõime haigustele;
-tõstab toonust;
-aitab taaselustada rakkudevahelist sidet;
-tugevdab verd;
-kergendab haiguste kulgu ja kiirendab tervenemist;
-aeglustab vananemise protsessi ja võitleb enneaegse vananemise vastu;
-kaitseb DNA-d väliste kahjustuste eest;
-parandab mälu ja keskendumisvõimet;
-on näidustatud kasutamiseks krooniliste haiguste korral ning keemia- ja kiiritusravi ajal ja järgselt;
-alkaliseeriv (tasakaalustab pH-taset kehas);
-puhastab rakke, nahka, verd, maksa, neere, põit, lümfisüsteemi, kopsu-ja hingamisteid   toksilistest ainetest ja raskemetallidest (sh plii ja elavhõbe).


-stress ja ärevus;
-tuberkuloos ja muud kopsuhaigused;
-bronhiit;
-astma, bronhiaalastma;
-põletikulised protsessid;
-suhkruhaigus;
-mao- ja sooletrakti haigused (haavandiline koliit, mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid)
-ainevahetushäired;
-keemiaravi ja kiiritusravi kõrvalmõjud;
-uroloogilised haigused (s.h. püelonefriit, krooniline prostatiit);
-artriidid;
-artroosid;
-allergiad;
-gripp;
-leukeemia;
-HIV ja immuunsupresseeritud haigused;
-herpes;
-igemehaigused / igemetepõletik;
-halb nägemine;
-kevadväsimus ja avitaminoos;
-eriti raskete haigete puhul asendab toitu;
-kõrge vererõhk (hüpertensioon);
-madal vererõhk (hüpotensioon);
-südame – veresoonkonna haigused;
-arütmia, südame isheemiatõbi;
-verevarustuse häired;
-neuroloogilised haigused;
-ainevahetushäired
-viirushepatiit;
-veenilaiendid;
-tursed või veepeetus;
-ateroskleroos;
-kolesterool;
-krooniline lihaste ja liigeste valu;
-krooniline väsimus;
-maks;
-neerud;
-sapipõis;
-kopsud;
-ärritunud soolte sündroom;
-seedehäired;
-neurasteenia / närvilisus;
-hormonaalsed häired;
-juuste väljalangemine;
-rabedad ja nõrgad küüned;
-lümfisüsteemi häired, lümfisõlmede suurenemine;
-vähk;
-kasvajad / kasvaja metastaasid;
-organismi saastumine toksiliste ainetega, raskemetallide ja muude mürkidega…

Taimed võtavad mineraale (metalseid mineraale ja mikroelemente) juurte kaudu mullast ja muudavad need kolloidseteks mineraalideks. Ainult taimedel on võime muuta metalseid mineraale ja mikroelemente kolloidseteks mineraalideks.
Inimorganism omastab ainult taimedest saadud mineraale ja mikroelemente. Sellised mineraalid imenduvad rakkudesse 100%

Mineraalainete ja mikroelementide sisaldus juurviljades ja puuviljades on sõltuvuses mulla metalsete mineraalide sisaldusest. Selleks, et põllumajandussaadustes sisalduksid kolloidsed mineraalid, tuleks igal aastal mullale lisada ligikaudu 50 erinevat metalset mineraali, mille tulemusena tõuseksid oluliselt põllumajandussaaduste hinnad. Kui mineraalaineid ja mikroelemente pinnases ei ole, siis põllumajandussaadustes kolloidsete mineraalide sisaldus puudub. Seoses sellega on ka paljudel inimestel organismis mineraalide ja mikroelementide puudus.

Toidulisandites kasutatavad metalsed mineraalid või kelaatilised mineraalid (metalli aatom seotud aminohapete-, proteiinide- ja ensüümidega) on jahvatatud kivimitest nagu näiteks dolomiidist, kaltsiumikivist, merepõhja mineraalidest, erisugusest savist, molluskite koortest ja munakoortest. Sellised mineraalid imenduvad rakkudesse ligikaudu 8-10%. Alates 35 eluaastast selliste mineraaliallikate imendumine või langeda kuni 3-5 %-ni.
Kuna toidulisandites kasutatavad mineraale organism enamjaolt ei omasta, võivad need jääda ringlema verre, põhjustades organismi toksilisust ja erinevaid terviseprobleeme. Eriti on seda täheldatud pikaajalisel toidulisandite kasutamisel.
Näiteks kaltsiumi liigne ja kauaaegne tarvitamine toidulisandina võib põhjustada neerukive, pehmete kudede lupjumist ja suurendada riski haigestuda veresoonkonna haigustesse, nagu insulti ja infarkti.
Erinevalt põllumaast on metsapinnas looduslikult viljakas mineraalide ja mikroelementide poolest. Seega metsikult kasvavad taimed, sh KASEKÄSN, sisaldavad kolloidsed mineraale ja mikroelemente, mida inimese organism on võimeline täielikult omastama…”

http://www.farmakon.ee/index.php?page=185

“…Rahvameditsiin

Tähtsaim saadus, mida kasest saab, on kaselehtedest valmistatud tee, mis on parim diureetik. Seetõttu sobib see kõigile, kellel on probleeme põie funktsioneerimisega ja uriini väljutamisega. Kaselehtedest valmistatud tee joomine võib aidata uriinieritust parandada. Sageli soovitavad arstid seda patsientidele, kellel on probleeme uriinipeetusega, sest see ei kahjusta neere. Samuti usutakse, et kaselehe tee aitab ennetada neeru- ja põiekivide teket.

Kuivatatud kaselehtedest tee valmistamine on väga lihtne. Kuivata lehti, kuni need peos tugevasti pigistades purunevad. Puista teekannu kaks teelusikatäit kuivatatud kaselehti ja vala peale veerand liitrit keeva vett. Lase kümme minutit tõmmata, et toimeained võimalikult suurel hulgal lehtedest teesse jõuaksid. Kurna läbi sõela.

Kaseleheteed võib juua kolm korda päevas, pidades pikki, mitmetunniseid vahesid. Tee peaks olema juues leige. Selle mõju on väga kiire. Kui üleliigne uriin on väljutatud, lõpetage tee joomine. Eksperdid soovitavad alustada kaselehetee joomist inimestel, kes soovivad oma organismi mürkainetest puhastada, kuna sel on diureetiline toime…

Salatitesse lisatud kaselehti peetakse eritoiduks. Tänu suurele vitamiini- ja mineraalisisaldusele soovitatakse värskeid kaselehti lisada kõikidesse kevadistesse salatitesse, näiteks võilillelehtede, karulaugu ja nurmenukulehtede hulka…”

http://www.topshop.ee/articles/kasetuhandeaastanetervendavv2gi.htm

Ainult kasel kasvav Kasekäsnak , inglise keeles koos videoga: (Piptoporus Betulinus (Birch Bracket Mushroom, Kanbatake)

kuivatatud Kasekäsnak

kuivatatud Kasekäsnak

Elupuu raviomadused.

Fütontsiidid – taimede poolt moodustatud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis takistavad või pärsivad bakterite, mikroskoopiliste seente, väikeste putukate ja lihtsaimate organismide kasvu ja arengut. Fütontsiidid tõstavad taimede ja inimese immuunsust, kes regulaarselt hingab sisse fütontsiidide poolt puhastatud õhku. Fütontsiidid avastas professor B. P. Tokin aastal 1928.

Fütontsiidideks nimetatakse kõiki taimedest erituvaid lenduvaid osakesi, sealhulgas ka neid, mida on nähtavates kogustes peaaegu võimatu koguda.

Fütontsiidide iseloomulikeks esindajateks on eeterlikud õlid, mis eraldatakse taimsest toorainest tööstuslikult.

Harilikult on see ühendite kompleks – glükotsiidid, terpenoidid, parkained jt nn sekundaarsed metaboliidid, mis ei oma pistmist peamiste looduslike ühendite – valkude, süsivesikute ja rasvadega.

Üheks fütontsiidide tähtsaimaks omaduseks on nende toime spetsiifilisus. Nad suudavad isegi mikroskoopilisteks kogustes pärssida ühtede mikroorganismide kasvu ja paljunemist, stimuleerida teiste omi ning mängida elutähtsat rolli õhu, mulla ja vee mikrofloora reguleerimises

Eristatakse lenduvaid fütontsiidide fraktsioone, mida eritavad atmosfääri taimede maapealsed osad, mulda maa-alused osad ning vette veetaimede osad, ning mittelenduvaid fütontsiide, bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida leidub taimede sees olevas mahlas.

Fütontsiidide antimikroobsed omadused on andnud uurimisainet suurele hulgale uuringutele nende kasutamiseks meditsiinis, veterinaarias, taimekaitsevahendites, puuviljade ja köögiviljade säilitamisel, toiduainetetööstuses ning teistes valdkondades.
Elupuu on mitte ainult kaunis, vaid ka raviomadustega taim. See igihaljas puuke on ammu leidnud oma koha rahvameditsiinis ning tarvitamist kõige erinevamate haiguste ravis. Paljudes Euroopa riikides on seadusandlusega ette nähtud elupuuhaljastus tuberkuloosidispanserite juures. Vaid rasedad naised ei tohi tarvitada elupuuõli.
Elupuu kõiki vorme iseloomustab rohke fütonitsiidide eritus. Elupuu puitosa sisaldab aktiivseid aineid – kollast värvi ja meeldiva lõhnaga eeterlikku õli, taksifoliini ja aromadendrini. Enamik õlist saadakse aga lehtedest, need on äärmiselt rikkad terpenoidalkoholi, vaigu, parkainete, monoterpeeni (thujone) ja paljude teiste ainete poolest.
Tänu oma rikkale koostisele on elupuul põletikuvastane ja antibakteriaalne toime, ta puhastab organismi jääkidest, parendab verevarustust ja leevendab krampe, peatab kasvajate kasvu jne.
Ameerika indiaanlased  valmistasid elupuu lehtedest ja koorest tõmmist reuma ravimiseks infektsioonhaiguste profülaktikaks. „Elu puu” – nii nimetas elupuud Prantsusmaa kuningas XVI sajandi alguses. Homöopaatia looja Samuel Hahnemann hindas esimesena elupuu ravivaid omadusi ning lülitas elupuu paljude homöopaatiliste ravimite koostisesse. XIX sajandil hinnati elupuu raviomadusi kõrgelt: noorte võrsete leotist tarvitati veriköha, soolte- ja emakaverejooksu ja bronhiaalastma puhul, suguhaiguste ravimisel ja ussirohuna.
Katsetulemused ja kliinilised andmed. Õli peamiseks koostisosaks on monoterpeen (thujone), mis on mittekahjulik mürk ning omab kulgukatkestavaid omadusi. Seetõttu on elupuuõli tarbimine piiratud järgmiste normidega: toit – 0,5 mg/kg, mittealkohoolsed joogid – 0,5 mg/kg, alkohoolsed joogid – 5 mg/kg, kanged alkohoolsed joogid – 10 mg/kg. Rahvameditsiinis kasutatakse elupuust valmistatud preparaate põiepõletiku, eesnäärmepõletiku, eesnäärme adenoomi, soolte- ja emakaverejooksu ja bronhiaalastma korral. Õli äge mürgisus RIFM andmetel – oraalne LD50 0,83 g/kg (rotid), derm LD40 4,1 g/kg (küülikud). 4% lahusena ei kutsu õli 48 tunni jooksul esile inimese naha ärritust ega tundlikkust. Fototoksiline mõju puudub.
Harilikult tarvitatakse leotisena, mida valmistatakse järgmise retsepti järgi: 20 g kuivi peenestatud elupuuvõrseid kallatakse üle 1l tulise veega, lastakse tõmmata tihedalt suletud nõus pimedas kohas 5 minutit ning seejärel kurnatakse. Tarvitatakse 1 klaasi kaupa 3 korda päevas. Või võetakse 10 g kuivi peenestatud võrseid ½ liitri vee kohta, keedetakse 2 minutit, lastakse tõmmata 10 minutit ning juuakse ära ühe ööpäeva jooksul. Tõmmis (nastoika): 1 osa kuivi elupuuvõrsed ja 5 osa 70% etüülpiiritust, lastakse 2 nädalat seista ja tarvitatakse 30ne tilga kaupa. Elupuutõmmist kasutatakse nii profülaktiliselt kui ka gonorröa ja süüfilise raviks, Kiievi suguhaiguste kliinikutes kasutati Pfeifferi seepi ja losjooni, mis valmistati elupuuõlist ja –ekstraktist. Meditsiinis kasutati õli südametegevuse stimulaatorina.
Soovitatakse kopsu- ja bronhihaiguste korral, samuti reuma ja eesnäärmepõletiku puhul. Kuulub seksuaaltervise taastamiseks, seksuaaljõuetuse ja frigiidsuse raviks kasutatavate eeterlike õlide koostisesse (kuni 8 tilka vannivette). Õli kasutatakse ka põiepõletiku puhul, vaagnapõletike puhul, liigveresust põdevate naiste uriinipeetuse korral, reuma puhul, sooleparasiitide ja kasvajate korral. Välispidiselt tarvitatakse soolatüügaste, papilloomide ja polüüpide raviks. Dermatoloogias kasutatakse eeterlikku õli või lahjendamata tõmmist kandes seda vatitampooniga  nahale 2 korda päevas. Massaažiõlina kasutatakse aromaatset õli (5 tilka eeterlikku õli segatuna 10 ml taimeõliga). Vastunäidustused: rasedus ja epilepsia.

http://ns1.proxima.com.ua/lechebnie-svoystva

 

 

Mänd

Nagu kõigile okaspuudele omane, pole männi aktiivsus pidev. Kuid tema energia on võimas: ta võtab ära depressiooni, võttes inimese psühhoemotsionaalse löögi enda peale.Sobivaim suhtlemisaeg männiga on pärast keskpäeva.

Mänd – rahustav puu, ta ravib närve ja kõiki stressiga seotud haigusi. Haige südamega inimestele on kasulikud pikad jalutuskäigud männimetsas, kuid mitte palava ilmaga, mil männist eralduvad lenduvad ained võivad liigselt ergutada. Mänd on kaastundlik puu, ta mitte ei puhasta inimese aurat, vaid võtab osaliselt ära ka nukruse.

Mänd – hingerahu puu. Sellel puul on sinakas-violetne aura, mille jõud soodustab hinge kosutust ja loomingulist indu.

Kui teie elus on tõsine hetk, kui on kaalul teie saatus ja te tahate toime tulla põletavate probleemidega – siis on teile just mändi tarvis.

Otseses kontaktis puuga viib mänd kogu ärrituse, kahju, ühesõnaga kogu selle, mis meis pulbitseb ja segab mõtete ja hinge selgust. Mänd soodustab nende haiguste ravi, mis on otseselt seotud stressiga. Kõik neuroosid taltuvad tema mõju all. Mänd on kaastundlik puu, ta mitte ei puhasta inimese aurat, vaid võtab ära ka nukruse ning kaetuse.

Ta aitab kaasa inimese hingelisele avatusele.

Männioksad, nii voodi all kui peal, aitavad hoiduda haigustest ja soodustavad tervenemist.

Riputage sissekäigu kohale männioksi, et majas valitseks alati rõõm, armastus ja edu.

Männiokste kimp kaitseb maja kurjade jõudude eest, kaitseb haiguste eest, aitab rutem terveneda. Männiokste põletamine toas ajab kurjad jõud sealt välja.

Männikasvudest ja -vaigust valmistatud  ravipreparaadid olid tuntud juba enne meie ajaarvamist. Teadlased on lugenud männi kasutamisest Sumeri Savitahvlitelt, Vanas-Egiptuses kuulus männivaik palsameerimise komponentide hulka.

Okastest valmistatud männiõli tarvitatakse röga lahtistava, desinfitseeriva, antiseptilise ning krambi- ja põletikuvastase vahendina paljude haiguste, sealhulgas bronhiidi, hingetoru- ja kopsupõletiku, hüpo- ja avitaminoosi, seborröa, närvidest tingitud löövete, artriidi, ishiase, neuralgia, reuma, mädaste haavad, osteokondroosi, sapikivitõve ja depressiooni raviks.

Mais, kui mändidel on noored paarisentimeetrised kasvud, lõigatakse maha nende vaigused otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mõnemillimeetrise oksaotsaga. Need eetrlikke õlisid, vaike ja palju muud raviks väärtuslikku sisaldavad kasvud kuivatatakse kiiresti. Kasutamine: võetakse 1 sl. täis kuivatatud männikasve, lastakse 40 min. tõmmata  kuumas vees. Juuakse lonkshaaval pärast sööki klaasitäis päevas.

Köharohi “Männimesi”:

valage 1 osale äsja korjatud ja pestud  männikasvudele 2 osa külma vett, keetke kaanega emailnõus tasasel tulel 15-20 min., asendage aurunud osa keeva veega, laske täiesti jahtuda ja kurnake vedelik teise nõusse. Lisanud sellele 2 osa suhkrut, ajage keedus veel kord keema. Võib lisada sidrunit. Saadud siirupit hoidke suletud klaaspurgis. Köha korral segage 1 sl. “männimett” piima või tee hulka – see on hea köharohi ja rahuldab ka päevase C-vitamiini vajaduse.

Männikäbidest valmistatud viinatõmmist kasutatakse vererõhu alandamiseks, krooniliste nahahaiguste puhul, bronhiidi või vesitõve korral. Valage peenestatud rohelistele käbidele viina (1:10) , laske 7 päeva soojas kohas tõmbuda ning võtke 1-2 kuu jooksul 3 korda päevas enne sööki 1 sl.

Viljatusravi:

30 cm. männioksad lasta läbi külma kraanivee, astada vanni põhja, lasta peale kuum vesi, oodata kuni jahtub sobivaks, asetada peale rätik, vanni võtta 20 minutit. Seda protseduuri tuleks teha igal õhtul enne magamaminekut 2 nädala jooksul.

Kosmeetikas kasutatakse männiõli juuste väljalangemise ja kiilaspäisuse vältimiseks. Männiõli silendab ja noorendab nahka ning parandab selle kaitseomadusi.

Kuusk

Kuuse energeetika ei jää tugevuse poolest maha männi omast, ent erinevalt männist suudab kuusk anda ka loomingulise energia laengut ning vahel koguni inspiratsiooni kinkida. Kuuse energias on segunenud kõik – värvid, lõhnad, helid, maitseelamused…
Teda võib sisse hingata, teda võib kuulata, teda võib näha. Ta sarnaneb sümfooniaorkestriga – muusikaga, mis haarab inimese tasapisi täielikult oma võimusesse ja lahustab ta endas.
Kuuse energial on pidupäeva maitse, ent kunagi pole võimalik kindlaks teha, kas see on magus, hapu või hoopis kibe. See on sama salapärane kui kuusk ise. Energia värvus hallikaspruun.
Soodsaim suhtlemisaeg: kuusk loovutab energiat hilisõhtul ja neile, kes ei karda öist metsa.
Kuusk on alati olnud jõu ja tugevuse sümbol. Kui teie aias on kuusk, laske tema okstel ikka ja jälle õrnalt läbi pihkude libiseda, et julgustada oma armastusega tema kasvu ja heaolu. Juba ainuüksi kuuse läheduses viibides kaovad nukrus, pelglikkus, pessimism ja ihnus. Kui võtate puust sageli kinni, pöördub kogu teie elu paremuse poole: mured ja hirmud vähenevad, ellushtumine muutub positiivsemaks.
Metsaökoloogide uuringud on näidanud, et Eestis pole ühtegi teist taimekooslust, mis kasutaks päikeseenergiat ära sama põhjalikult kui kuusemets. Kuuskede okaste kogupind on suurem, kui mistahes teiste taimekoosluste lehtede pind sama suurel maa-alal. Järelikult on kuusikus kõige suurem ka päikeseenergiat püüdvate pindade kogusumma. Niisiis on kuusiku erilise valgusenergia sidumise võime üks tähtsamaid põhjusi rekordiline valgust püüdvate okaste kogupind. Kui põhjusi on veel teisigi. Kuusk on igihaljas, seega võib ta elusainet toota aastaringi. Teiseks, tema okkad on tumerohelised, seega sisaldavad eriti rikkalikult klorofülli. Kolmandaks, sobib kuusele kasvamiseks erakordselt hästi sombune ilmastik. Mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on kuuse kasv isegi parem kui päikesepaistelise ilmaga.

Klorofüll on päikeseenergia füüsiline vorm. Tarbides klorofülli, laseme oma sisemistel organitel kümmelda päikesevalguses. Klorofüll hoolitseb meie keha eest, kui hell ja hea ema. Ta ravib ja puhastab kõiki meie organeid ja isegi hävitab sisemisi vaenlasi: patogeenseid baktereid, hallitust jms. Mida enam klorofülli me tarbime, seda tervem on meie soolte mikrofloora. Terves soolestikus toimub heade bakterite toimel vitamiinide tootmine-imendumine.

Kuuseokkad on rikkad askorbiinhappe poolest (keskmiselt 400mg%), neis leidub raua, kroomi, vase, alumiiniumi ja mangaanisoolasid, eeterlikke õlisid ja prakaineid. Okastes (männi, kuuse, seedri) leidub veel vakaineid, tärklist, mineraalsooli, vitamiine.
Et okkad sisaldavad rohkesti C- ja K vitamiini, A –provitamiine, võiks valmistada keha tugevdamiseks ja C-vitamiini vaegusest ülesaamiseks kuuseokkajooki. Lõika kääridega okkad peenemaks, lisa kuuma vett, mett, sidrunimahla. Vett 1:5. Talvisel ajal lastakse seista 8-10 päeva soojas kaane all. Kurnatakse, panna külma. Juuakse pool klaasi ülepäeva. Teine doseerimise variant 40 tilka talvel ja 20 tilka suvel.

Värsked okkad sisaldavad E-vitamiini ja karotiini, leidub mangaani, vaske, tsinki, koobaltit. Okkaid on kasutatud südame-, kopsu-, maksa- mao-, neeru- ja põiehaiguste ravis, hingamisteede katarride, silma- ja kõrvahaiguste ja pt haiguste korral.
Kuuseoksi on kasutatud peavalu vastu – oksad tambiti peeneks, asetati kahe linase riidetüki vahele, saputati sooja vett peale ja asetati kas ümber pea või kaela.
Kõik kuuse osad sisaldavad eeterlikke õlisid, vaiku, tanniine (parkaineid), flavonoide ja mineraale. Käbi sisaldab eeterlikke õlisid 0,15-0,35%, tanniine 6,7%. Koor sisaldab tanniine 8-16% aga okkad üle 10%. Parkaineteks nimetatakse fenoolset päritolu aineid, millele on suud „paksuks” tegev kibe maitse. Taimsed parkained ehk tanniinid on leidnud rahvameditsiinis kasutust eelkõige nii välimiste haavaverejooksude kui sisemiste seedeelundkonna verejoksude peatamisel, samuti haavade desinfitseerimisel ning väliskeskkonnast isoleerimisel. Osa parkaineid seob raskemetallide soolasid, leides kasutust mürgisust vähendava ja organismi puhastava vahendina. Tanniinidel on ka tugev põletikuvastane toime, neid kasutatakse desfintseeriva vahendina nahahaiguste ja põletuste, eriti seedeelundite põletike korral. Kuna parkained, eriti antotsüaanidega suguluses olevad looduslike parkainete eellased katehiinid ehk katehoolid ahendavad mao ja peensoole veresooni, siis toimivad nad kui kõhukinnistid. Tõestatud on parkainete hallitusseeente eoste arengut pärssiv toime nad loovad ka bakterite ja viiruste arenguks ebasobiva keskkonna. Samuti on parasiitide vasatse toimega.
Kuusk on antibaketriaalse ja krampidevastase toimega. Veel enam, taimel on võime reguleerida ainevahetuslikke protsesse ja parandada vereinget.

kogu tekst: http://www.paikesetoit.ee/kuusk-ja-tema-okkad/

Ja mõned valmistamise õpetused:

Siirupi valmistamine
1.Lase kuusevõrsed keema tõusta, jäta üheks ööks tõmbama.
Kuusevõrseid ja vett võta ühepalju.
2. Kurna vedelik läbi sõela.
4. Pane kurnatud vedelik uuesti tulele ja lisa ühe liitri vee kohta kaks
klaasi suhkrut. Sega puulusikaga.
5. Keeda leent, kuni see muutub paksuks siirupiks

Vala kuusekasvud üle kuuma siirupiga mis on valmistatud 1 kg. suhkrust ja 1 liitrist veest.
Lisa 1 sidrun.
Lase seista jahedas kuni 1 nädal.
Kurna ja pane purkidesse.

Võetakse kolm spl. värskeid peenestatud kuusekasve, mis pannakse 250 g. toiduõli sisse tõmbama. Õli hoitakse nädal soojas seda aeg-ajalt loksutades. Kui õli on tõmbunud rohekaks, on see tarvitamiskõlblik.

Purki panna kihiti suhkur, kuusekasvud, suhkur, tugevalt kokku pressida, lasta seista 1-3 nädalat kuni tekkib vedel kuusekasvusiirup. Suhkur säilitab bioenergeetika!

kuusekasvud suhkrus

kuusekasvud suhkrus

Kuuseokkad õlis:

Kuuseokkad õlis

Kuuseokkad õlis

Kuusekook:

kuusekook 001

Haab

 

Haavapuud olen kasutanud teraapiavahendite valmistamiseks, ehete-talismanide valmistamiseks, pungadest olen teinud rafineerimata õliga “määret” valutavatele liigestele, pidavat aitama sooli lahustada. Sisekoort olen kuivatanud teeks (rahustab närve), pulbrina kasutan hambavalu korral, pidavat aitama ka peavalu puhul aga sel juhul peab oskama suunata mõru maitset pähe.

Raamatust:

Haava energeetika on energiatvõttev, teda nimetatakse ka vampiiriks, st. võtab negatiivset energiat, on soovitatav peale 3 min.-st mahalaadimist haavapuu juures, laadida enda doonorpuu juures, meil selleks mänd ja kask. Haava poole tasub pöörduda ka siis, kui soovitakse kiiremini vabaneda hingeängistusest.
Pungade, noorte lehtede või koore keedust kasutatakse rahvameditsiinis palavikku alandava, põletikuvastase ja higieritust soodustava vahendina. Sellest on abi põiepõletiku, ägeda gastriidi ja hemorroidide korral.
Leotatud lehtede kompresse, piiritustõmmist ja salvi kasutatakse liigesereuma ja podagravalude, lihasepõletiku ja radikuliidi puhul.
Soolehaiguste puhul valada haavakoorele keeva vett, lasta 5-7 min. tõmbuda ja juua tühja kõhuga.
Hemorroidikomudele pannakse 2 tunniks puhtaid haavalehti. Protseduuri tehakse 3 korda nädalas ning paranemisjärgus 1 kord.

Haavatinktuur:

Venes nii ja väga põhjalik siin:

suurendab insuliini tootmist, efektiivne diabeet puhul, antimikroobne; rahustav; lahtisti; köhapärssiv; desinfitseeriv, aktiveerib ainevahetusprotsesse; parandab immuunsust; väljutab toksiine; normaliseerib seedesüsteemi; kõrvaldab kõrvetised ja raskustunde maos, aneemia, normaliseerib und, tugevdab närvisüsteemi, põiepõletik jne.jne.

Isegi kui võtta haava oks (u. 10 cm. läbimõõt ja meeter pikk) magamise ajaks voodisse, pidavat leevendama valu.

Koju, eriti esikusse, on soovitatav tuua haavapakk, et uksest sisenejate negatiivne energia elamisse ei tuleks.

Nagu kõigi puude puhul, tuleb ka haava kasutamisel arvestada õiget aega ja austavat suhtumist puusse, puidu, oksa/koore ja pungade võtmisel.

Haab on suuteline peletama eemale tumedaid astraalolevusi ning just seda tema võimet austati vanal ajal kõige enam. See puu pakub võimaluse kaitsta meid tööl, ühissõidukites ja teistes avalikes kohtades ohustava energiavampirismi eest. Eriti ohtlikud paigad on selles mõttes haiglad, polikliinikud, restoranid, kohvikud ja klubid. Mingil määral vähendab haab ka kurja silma toimet, kuid selleks on vaja otsest kontakti. Sellist abi võib saada haavapuutoodetest (käevõrud, ripatsid)

haavapuust ripats

haavapuust ripats

Lepp


Lepa (sise)koort olen edukalt kasutanud gripi(ka kõhugripi) ja külmetushaiguste(köha, palavik) puhul. Kuna keedus tuleb üsna mõru, olen lisanud mett, eriti lapsele andes.

Kuna mul pajutuhka polnud võtta, tegin lepatuhaga soolatüüka “salvi”, ja toimis küll! Selleks segasin tuhka äädikaga, jäi taoline hapukoore paksusega, määrisin soolatüükale, ikka mitu korda, ja kadund ta oligi. Võib proovida ka koeranaela ja muu sellise puhul.

Raamatust:

Rahvameditsiinis kasutatakse lepakäbisid, -koort ja -lehti. Käbide keedust ja tinktuuri kasutatakse kõhulahtisuse, seedehäirete, düsenteeria, peen- ja jämesoolepõletiku, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning sapipõiepõletiku puhul.
Lepakäbide, -koore ja -lehtede keedust ning tõmmist kasutatakse seedetrakti- ja külmetushaiguste ning reuma korral, välispidiselt sobivad need suuõõne loputamiseks ja jalavannideks. Et vähendada ravimeid võttes nende kõrvalmõjusid, jooge kord päevas pool klaasi lepakäbikeedust.

Valage 2 sl. käbidele 1 kl. keeva vett, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ning võtke 2-3 korda päevas pool klaasi.

Valage 1 sl. peenestatud koorele 1 kl. keeva vett, ajage keema, keetke 10 min., laske pool tundi tõmbuda, kurnake ning võtke 3-4 korda päevas 1 sl.

Lepa energeetikast:

Juba keskajal välditi leppa kui ärritust suurendavat puud. Ta tugevdab inimese peenvibratsioone ja spirituaalseid jõude. Vaimsusele orienteeritud inimene võib tunda end lepa juures nagu kodus, sest tema sisemine jõud saab sellest tunduvalt lisa. Need, kel pole südametunistus puhas ja kes ei püüdle hingelise kasvu poole, ei tohiks liiga tihti suhelda, vastasel korral võib too inimese ainult segadusse ajada, tekitades temas vastuolulisi soove ja hajameelsust. Lepp tugevdab müstilist ennustamisvõimet ja selgeltnägemist, soodustab inspiratsiooni ja avab kolmanda silma, mille abil saab võtta kontakti teispoolsusega.

Lepp sümboliseerib suutlikkust vaikselt ja väärikalt halvad ajad üle elada, annab jõudu emotsioonide survele vastu pidada. Lepp assotsieerub muutumise ja transformeerumisega, õpetades meile, et ka kõige keerulisemas olukorras on võimalik muuta oma praegused puudused eelisteks.

Lodjapuu


Selle puu avastasin enda jaoks ühel kevadel, kui vaatasin mis ilus õitsev põõsas jõe ääres! Selline suur valge kobar! Tuvastasin, et lodjapuu. Sügisel korjasin marju (marjad sarnanevad jõhvikatega, ainult sees on seeme), panin sügavkülma, kuivatasin tee jaoks, tegin mahla (pigem siirup), ja moosi (jäi nagu marmelaad).
Mulle endale meeldib siirupist jooki teha, hea hapukas! Eriti tervislik on toormahl meega.
Hea ja kasulik on ka lodjapuumarja tee. Hiljuti hakkas tütrel hääl ära minema (eks koolis mingi viirus), tegime õhtul teed ja hommikul kõik ok.
Olen katsetand ka vistrike peal (eks ikka mõni aeg ajalt kuskilt ilmub, tegelt pidavat põhjus olema seedesüsteemis, et sööme liiga palju pastöriseeritud ja teatud ainetega toite), toimis.

Hea nohurohi, selleks lahjendasin marjamahla veega muidu kipitab liiga palju, teeb nina ruttu lahti ja olemise heaks.

Jagan siin raamatutarkust, raamatust “Puu annab elujõudu”, lühendatult:

Lodjapuukoorel on parkiv, palavikuvastane ja verejooksu tõkestav toime, seda kasutatakse hemorroidide ja seedetraktihaiguste raviks.
Lodjapuumarjad on rahvameditsiinis hinnatud kui neurasteenia-, hüsteeria- ja epilepsiavastane rohi. Samuti tugevdavad südametegevust ja parandavad lahtistina soolestiku talitust. Neid soovitatakse kasutada nahahaiguste, südame- ja maksatõbedest tingitud tursete, gastriidi, jämesoolepõletiku ja maksahaiguste puhul. Marjatõmmis meega aitab külmetushaiguste korral, hea ka röga lahtistamiseks ja köha leevendamiseks, neelu- ja hingetorupõletiku korral.
Rinnanäärmevähi raviks juua meega lodjapuumarjamahla.
Vistrike raviks ja näonaha pingutamiseks määrige marjamahla ja mee segu näole, hoidke 20 min. peal ja peske siis maha.

Tugevdab kogu keha; antimikroobne; antiallergiline; valuvaigistav ja verejooksu peatav vahend; vähendab kesknärvisüsteemi erutuvust ja kolesterooli taset veres; normaliseerib vererõhku; takistab mao haavandite, nahahaiguste, mao- ja rinnavähi teket; aitab hästi ravida köha, kroonilist tonsilliiti, astmat, mao haavandeid, ateroskleroosi, mao- ja rinna vähki, menstruatsiooni häireid, hemorroide, neurasteeniat, hüpertooniat, hüsteeriat, tugevat peavalu, stomatiiti, paradontoosi; suurendab uinutite mõju. Makro- ja mikroelementide, orgaaniliste hapete, vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ainete allikas.

S.Rozovi raamatust:

Ukrainas väga hinnatud puu oma unikaalsete omaduste poolest. Aitab kaetuse ja needuse korral. Efektiivne günekoloogiliste haiguste ja potentsiprobleemide ravimisel. Suurepärane vahend hiirtest, lutikatest ja prussakatest vabanemiseks. Selleks tuua majja ja asetada erinevatesse kohtadesse lehtedega lodjapuuoksi.

Terviselehest:
http://www.terviseleht.ee/200145/45_lodjapuu.php

Haavapuust haamrike.

Eriti on kasulik klopsida/toksida sääremarju, lahustab sinna ladestunud stressi, pärast on tunne nagu oleks kümme kilo kergem.

Ravilauake.

Pannakse kas seljale (lamab) või talla alla (inimene istub toolil).

Rullik.

Kasutatakse käte vahel.

Kastan.

Kokkuvõte raamatutest:

Kastani energia mõjutab südant ja vereringet, kesknärvisüsteemi, selgroogu, õlavööd ja käsi. Aitab jõuda seisundisse kus tunneme end sisemiselt ja väliselt rahul olevana.
Kastanimunadega hõõrutakse õrnalt haigeid piirkondi. Profülaktika mõttes on soovitatav kanda taskus paari kastanimuna, nende mõju kestab paar aastat.

Rahvameditsiinis kasutatakse kastanit hüpertooniatõve, reuma, liigesevalu, emakaverejooksu korral. Samuti ka maohaiguste, hemorroidide, veenipõletike ja sääre troofiliste haavandite, neurootiliste ja närvihäirete, peapöörituste, immuunsüsteemi halva funktsioneerimise, nahahaiguste ja palaviku korral.

Paju.

Paju all mõeldakse eelkõige põõsaspuud.

Paju lehed ja koor on rikkad salitsiinist, mis eraldadi 1830. aastal esmakordselt valgest pajust. 1850. aastal oli juba sünteesitud salitsüülhape, tuntud kui aspiriin.

Rahvameditsiinis on pajukoor üldtuntud vahend reuma ja podagravalude vastu. Kuid pajukoort, noori lehti ja õisikuid on tarvitatud ka neurooside, peavalu, palaviku, köha (ka läkaköha) ja sooleparasiitide vastu. Kui on tekkinud juuste väljalangemise oht (ka rohkesti kõõma), siis soovitatakse loputada pead pajulehtede tõmmisega.

Tugev põletikuvastane toime on pajukoores ja lehtedes sisalduval glükosiid salitsiinil. Peale selle leidub koortes rohkesti parkaineid, flavonoide, vitamiine.

Koore kogumiseks eemaldadatkse see noortelt puudelt või okstelt siis kui puumahlad liiguvad (aprillist juulikuu alguseni). Kooretükke kuivatatakse tuuletõmbes, võivad olla ka päikese käes. Kuivatatud koore ravitoime püsib 4-5 aastat.

Pajukoort sisaldavad teesegud panevad higistama, langetavad palavikku, vähendavad valu ega põhjusta maoreaktsioone nagu puhas aspiriin. Tee valmistamiseks võetakse peenestatud koort 1 dessertlusikatäis, lisatakse klaas keeva vett, keedetakse õrnal tulel 30 minutit ja tarvitatakse 2-3 supilusikatäit korraga 4-5 korda päevas.

Reumavaevuste vähendamiseks (samuti veenilaiendite, pärakukomude puhul) tehakse pajuokstest, lehtedest, koortest vanne. Selleks leotatakse 6-7 tundi koort, lehti vees ja lisatakse soojale vanniveele. Vann kestab 15-20 minutit.

Juuste väljalangemise puhul pestakse pajukoorekeedusega pead.

Malaaria puhul keetke näpuotsatäit koort 1,5 kl vees, kuni järele jääb klaasitäis keeduvett. Tee hulka võib segada mett, sest muidu on jook mõru.

Eesnäärmepõletik. Valage 1 sp. peenetatud okstele 1 kl. keeva vett, keetke 5 minutit, kurnake, jooge 3 korda päevas pool klaasi.

Soolatüükad- segage pajutuhka söögiäädikaga ning pange seda salvi soolatüügastele- need kuivavad ja tulevad ära.

Pajutuhaga hambaid pestes muutuvad need valgeks.

“…Pajul on soliidsed eestkostjad. Pajukoor kui droog kuulub sellistesse mainekatesse farmakopöadesse ja ravimtaimeteatmikesse nagu European Pharmacopoeia (2005), American Herbal Pharmacopoeia (1997–2002), British Herbal Compendium (1992), British Herbal Pharmacopoeia (1996), Complete German Commission E (1998), Martindale (32.), ESCOP Monographs (2003) jt. [2].

Euroopa farmakopöa [8] droog Salicis cortex koosneb noorte okste peenestatud või peenestamata ja kuivatatud koorest või selle aasta peenestamata ja kuivatatud võrsetükikestest, mis sisaldavad vähemalt 1,5% salitsülaatide derivaate, arvutatuna salitsiinile kuivas droogis.

Pajukoort kui Euroopas tunnustatud [8] droogi saadakse eri liiki pajudelt, teiste seas ka Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Kvaliteetne droog tohib sisaldada kuni 3% võrseid diameetriga üle 10 mm, kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%.

Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog kujutab endast 25–30 cm pikkusi torukesi või pooltorukesi, mis võetakse oksalt ringlõigete ja neid ühendava pikilõike abil. Kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis [15]. Koort kogutakse 2–3 (5) aasta vanustelt okstelt. Droogi peaks kuivatama temperatuuril 20 °C umbes kümme päeva [6, 10].

Pajukoores on omalaadne apteek. Pajukoor sisaldab fenoolglükosiide, millest peamised on salitsiin (1–12%) ja salikortiin (0,01–9%), leidub ka 2’-atsetüülsalikortiini, tremulatsiini (harva üle 1%), populiini, salireposiidi (punapajus 0,1–1,2%), purpureiini (punapajus kuni 0,4%), pitseiini, vimaliini ja triandriini; aga samuti salitsiini, salikortiini ja salireposiidi atsetüleeritud derivaate, salitsüülhappe estreid ja salitsüülalkoholi. Salitsülaatide derivaatide sisaldus oleneb muu hulgas taime liigist: hõberemmelgas on seda umbes 0,5%, rabedas remmelgas 1–10% ja punapajus 3–9% [2, 4, 10].

Veel on droogis flavonoide (1–4%, sh. punapajus 0,18–0,4% eriodiktoüül-7-glükosiidi), D- ja L-naringeniin-5-glükosiidi (kumbagi 0,4–1,5%), isosalipurposiidi (0,2–1,5%) jt), tanniine (8–20%, kondenseerunud tanniinid ja gallotanniinid) ja polüfenoole (5%) [2, 3, 7, 9, 10]. Noorte võrsete koor ja puit sisaldavad samu toimeaineid mis okste koor, aga vähem [7]…

Näidustused. Ühe Euroopa autoriteetsema droogikäsiraamatu [7] järgi on pajukoor näidustatud valude vähendamiseks selja alaosas ning osteoartriitide ja reumaatiliste vaevuste sümptomaatiliseks raviks. Maineka Saksa Komisjon E (German Commission E) monograafia nimetab pajukoore näidustustena palavikku, reumaatilisi vaevusi ja peavalu [3]. Välispidiselt tarvitatakse pajukoort vannidena liigesereuma ja artriitide ning salvide ja kompressidena haavade, nahahaavandite ja põletushaavade korral [5].

Preparaadid. Pajupreparaatide ühekordne seespidine annus on võrdväärne 60–120 mg salitsiiniga, mis vastab 6–12 g kuivatatud droogile [2]. Päevaseks annuseks soovitatakse alkoholiga valmistatud kuivekstrakti, vesitõmmist, tinktuuri või vedelekstrakti koguses, mis vastab 120–40 mg salitsiinile [7].

Droogipulbrit annustatakse palaviku korral 1–2 g mitu korda päevas ja antireumaatilise vahendina 8–10 g söögi ajal koos toidu ja joogiga. Vedelekstrakti (1:1, 25% alkohol) võetakse 1–3 ml kolm korda päevas [2]. Kuivekstrakti manustatakse arvestatuna salitsiinile 20–40 mg kolm korda päevas [3].

Pajukoore vesitõmmise valmistamiseks võetakse 2–3 g pulbristatud droogi (teelusikatäis droogi kaalub umbes 1,5 g), kallatakse see üle külma veega ja lastakse aeglasel tulel keema. Siis jäetakse segu 5 minutiks tõmbama ning seejärel kurnatakse. Juuakse tassitäis 2–5 korda päevas [10].

Pajukoore tinktuuri valmistamiseks võetakse 1 liitri 35–40% etanooli (viina) kohta 200 g peenestatud droogi ja jäetakse 10–14 päevaks toatemperatuuril pimedasse kohta seisma, seejuures kord või paar päevas loksutades; lõpuks kurnatakse. Tinktuuri võetakse reuma korral pool teelusikatäit veega lahjendatuna kolm korda päevas [6].

Pajukoor teesegudes. Näiteks lastele mõeldud gripitee sisaldab 30% pajukoort, 40% pärnaõisi, 10% angervaksaõisi, 10% teekummeliõisikuid ja 10% pomerantsikoort [3].

Kõrvaltoimed ja vastunäidustused. Suurtes annustes avaldavad salitsülaadid küll kõrvaltoimeid, kuid pajukoore standardile vastav ekstrakt raviannuses seda tavaliselt ei tee [9]. Pajupreparaate peetakse võrdlemisi hästi talutavateks [10]. Harva tekitavad need mao- ja neeruärritust, ilmneda võib kohin kõrvades, iiveldus ja oksendamine [2]. Maolimaskesta ärrituse tõenäosust suurendab tanniinide sisaldus [10].

Vastunäidustatud, kui patsient on ülitundlik salitsülaatide suhtes. Ei soovitata väikelastele. Pajupreparaatidest peaksid hoiduma need, kes põevad mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandtõbe, hemofiiliat, astmat või diabeeti. Vastunäidustatud ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Võivad avaldada koostoimet antikoagulantidega. Salitsülaatide kõrvaltoimeid võivad suurendada alkohol ja barbituraadid [10].”

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1446_1443.html

Punapaju.

Punapaju.

Ungaris pajust anti-candida tee:

http://bolthely.hu/arcanum/id/01828_Anti-Candida_gombaolo_tea_60g__

Uuring puude kohta:

https://www.disclose.tv/scientists-discover-that-trees-have-a-heartbeat-373263?fbclid=IwAR3QVtNZron8HZ15f1ozTHMAuFm40pa7w-eym7sirWX0bBRXY4C1wndkMng

 

 

TrackBack URI

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: